Annapurna lugu

-
Annapoorṇā või Annapūrṇā
Nimi Annapurna tuleneb kahest sanskritikeelsest sõnast: anna, mis tähendab toitu ja purna, mille tähendus on täielik või külluslik. Annapurna tähendus on: “See, kes on külluslik toidu poolest” ehk “See, kes toidab”. Jumalanna Annapurna on üks Ema Parvati, Isand Shiva kaasa, vormidest.
Annapurnat kujutatakse enamasti hoidmas ühes käes kaussi maitsva pudruga ning teises käes juveelidega kaunistatud lusikat. Sageli on ta seismas lootosõiel või istub troonil. Teda kujutatakse ka pakkumas toitu Shivale.
Toidu pühaks pidamine ja toidu annetamine on hinduistlikus kultuuris kõrgelt hinnatud ning Annapurnat peetakse oluliseks Shakti (energia) aspektiks (loodusjõud). Arvatakse, et Annapurna mägi Himaalaja mäestikus on saanud oma nime jumalanna järgi, kuna usutakse, et ta on üks mägede kuninga Himavat’i tütardest.

Legend
Shiva, Parvati kaasa, ütles kord, et maailm on illusioon ning, et ka toit on üks osa sellest illusioonist, mida nimetatakse maya. Jumalik Ema (Algshakti e. Adishakti), keda teeniti materiaalsete asjade, kaasa arvatud toidu manifestatsioonina (ilminguna), sai vihaseks.
Et demonstreerida enda kui nähtuse, mis esindab kogu mateeriat, olulisust, kadus ta sellest maailmast.
Tema kadumine tõi kaasa seiskumise ja maa muutus viljatuks. Ei olnud ka aastaaegade vaheldumist. Mitte kusagilt ei olnud võimalik leida toitu ning kõik olendid kannatasid nälja piina.
Jumalused, inimesed ja deemonid – kõik palusid, et oleks taas midagi süüa. Shiva mõistis, et ilma Shaktita (energia) on ta mittetäielik.
Nähes kogu seda kannatust, valdas Ema Parvatit kaastunne ning ta ilmus taas Kashisse (Varanasi), seadis seal üles köögi ja hakkas toitu jagama.
Kuuldes Parvati tagasitulekust, kiirustas Shiva tema juurde ning ulatades talle oma almusekausikest, ütles: „Nüüd ma taipasin - materiaalset maailma, nagu ka hinge, ei saa lahti lasta (kõrvale jätta) nagu illusiooni.“
Parvati naeratas ja toitis Shivat otse oma käega.
Sellest ajast alates teenitakse Parvatit kui Annapurnat – toidu jumalannat.

Linga Puranas on lugu Annapurnast ja Shivast.
Kord kui Shiva ei olnud suuteline kerjama, nagu ta seda tavaliselt oma pere toetamiseks tegi, ei olnud majas enam midagi süüa. Lõpuks läks ta siiski kerjama. Seepeale lahkus raevukas Ema Durga, Shiva kaasa, majast, et pöörduda tagasi oma isa juurde.
Pühak Narada Muni tuli talle teel vastu. Narada ütles Ema Durgale, et kui ta võtaks Annapurna vormi, mis oleks veel üks tema paljudest tahkudest, teeks ta sellega võimatuks olukorra, kus Shiva peab toitu kerjama.
Ema Durga võttiski Annapurna vormi (kuju), läks koju ning kui Shiva tagasi jõudis, pakkus Annapurna talle toitu. Shiva oli väga rahul ning ühendas enda olemuse Annapurna omaga, luues läbi selle Ardhnareshvara vormi, kes on poolmees-poolnaine.
Eelmine
Joogastuudio lugu
Järgmine
Dakini

Lisa kommentaar

Email again: